EAÕK Kuriste Jumalasünnitaja Sündimise kirik

MÖÖ programm

Sellel aastal avame pühakoja külastajatele laupäeval, 19. mail, kell 16:00

Pühakojas on kohal koguduse preester Aabraham, kes tutvustab pühakoda ja räägib Kiriku pärimusest.

Lisaks külastame kellatorni, vaatame tornist üle Hiiumaa metsade ja helistame kellasid.

Kell 19:00 on pühakojas Kärdla Johannese koguduse kammerkoor vaimuliku muusika kontsert*.

Kell 21:00 räägime palvest ja teeme küünla ja õlilambi valgel ühise õhtupalvuse, kus kõik kes soovivad palvetamist harjutada saavad kaasa palvetada.

Pühakoda hoiame avatuna kuni 22:00

Nii pühakoja külastamine kui ka kontsert on tasuta!

Pühapäeval 20. mai, kell 10 on pühakojas Püha Liturgia. Peale jumalateenistust on Kuriste Haridusseltsi majas tee ja kohvilaud ning vestlusring Kiriku pärimusest.

*Kärdla Johannese koguduse kammerkoor on osaduskoor, kus käib lauljaid üle Hiiumaa. Kooris käib erinevate koguduste/konfessioonide liikmeid, aga ka neid, kellel kodukogudust veel ei ole. Südamesooviks on olla Jumala kaastöölised ja eelkõige kasvada Tema poole. Laulame-jagame ja teenime alati kaasa meelsasti - küll jumalateenistustel, küll väljaspool kirikut, kuhu meid kutsutakse. Laule aitab selgeks õppida Kristiina Harjak.

Püsiekspositsioon

1883-ndal aastal viibisid Haapsalus õigeusu kiriku jumalateenistusel neli Käina valla Lelu küla talunikku. Üks neist, Matse koha Tõnis Padu, kutsus 1884-ndal aasta alguses Haapsalus viibides preestrit (tõenäoliselt Nikolai Poletajev 1879-1888) saarele. 1884-nda aasta juunis külastas Haapsalu preester nüüd juba salvimisel uue nime saanud Anton Padu ja salvis Lelus veel neliteist perekonda. Nii pandigi alus Emmaste-Lelu (hiljem Emmaste – Kuriste) õigeusu kogudusele, nüüdsele Hiiumaa Jumalasünnitaja Sündimise Kogudusele Kuristes. Kogudus loodi ametlikult 9. novembril 1884 Lelu külas Matse talus, kus ühtlasi avati peagi ka õigeusu algkool.
Peale õigeusu koguduse loomist Kuristes algas Hiiumaal massiline õigeusku üleminek. Rahval oli soov osaleda jumalateenistusel, mis haaras inimese kõiki meeli ja eristus selle poolest, et jumalateenistusi ei peetud õigeusukirikus eraldi lihtrahavale ja härrasrahvale, nii nagu seda luterlikus kirikus tol ajal tehti.
19-nda sajandi lõpuks oli Hiiumaal ligi 1500 õigeusklikku ja 1913-nda aasta alguseks oli õigeusklikest hiidlaste arv tõusnud 3384-ni (Riho Saard. Hiiumaa ja hiidlased usutuultest tormatud ja piiratud. Tallinn 2009). See oli ka põhjus, miks XIX sajandi lõpus paari aastaga lisaks Kuriste kirikule veel kaks pühakoda, üks Kuri külla ja teine Puski metsa vahele, ehitati.

Mida tähendab õigeusk? Õigeusk ehk orthodoxia tähendab sõna otseses mõttes – “õiget uskumist” või “õiget austamist”

Selle all mõeldakse seda, et Õigeusu Kirik on jäänud ustavaks sellele usule, mis Kristuse poolt on meile edasi antud. See termin kujunes ajaloos välja olukorras, kus Kirikul tuli hakata eristama valeõpetusi tõelisest apostellikust pärimusest.

Seda pärimust on edasi kantud kuni tänase päevani ja antakse edasi läbi pühade salasuste. Õigeusu Kiriku liikmeks saab läbi ristimise Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse. Sellele järgneb salvimine, mille käigus Püha Vaimu andepitseriga pühistetakse kõik inimese meeleelundid. Ristimise ja salvimise võtab endas kokku püha armulauasalasus ehk Kristuse Ihust ja Verest osasaamine, mis ongi ristimise ja salvimise eesmärk. Apostliameti edasiandmine toimub Kirikus läbi preestripühitsuse. Läbi laulatuse salasuse õnnistatakse mehe ja naise kooselu, mille käigus toimub pruudi ja peigmehe kroonimine, kus need kaks saavad üheks Kristuses. Inimese hingevaevade ja murede ravimiseks on Kirikus piht ehk meeleparanduse salasus. Seda toetab ka regulaarne palveelu ja teatud aegadel paastumine ehk üldisemalt võttes loobumine liha- ja piimatoidust ning kõigest, mis takistab Jumalaga ja ligimesega osaduses elamist. Üks kord aastas, suure paastu ajal, toimetame Kirikus püha õlitamise salasust. Püha õlitamise salasus ei ole ei ole õigeusklike jaoks “viimseks võidmiseks”. See on hoopis inimese pattude andeksandmiseks ja tervendamiseks. Püha õlitamise salasust saab toimetada ka individuaalselt raskesti haigele. Täiuslik harmoonia Jumalaga välistab haiguse ja põdura tervise.

Õigeusu pühakotta võib tulla igaüks, et süüdata küünal ja palvetada nii iseenda, oma lähedaste kui ka siitilmast lahkunute eest. Preestri poole saab alati pöörduda, kui on soov teha eestpalvet teise inimese eest, hingepalvet siitilmast lahkunu eest või toimetada matusetalitust.

Püha liturgia ehk osasaamine pühast armulauast on Kiriku süda. Pühapäeviti kell kümme koguneb koguduserahvas, et üheskoos tuua tänuohver, võtta osa Kristuse Ihust ja Verest ning saada seeläbi “vaimutoitu”.

Hiiumaal on õigeusklikke seitsmekümne ringis, kellest pooled võtavad Kiriku palveelust aktiivsemalt osa.
Kuristes olev kirik on pühitsetud Jumalasünnitaja sündimisele. Jumalasünnitaja sündimise püha on kirikuaasta esimene suurem püha, mida me tähistame 8-ndal septembril. Õigeusu Kirik austab Jumalasünnitajat – Ikkaneitsi Mariat ja näeb inimkonna päästeloo algust Jumalaema sündimises. Jumalasünnitaja on meile eeskujuks, kuna ta ütles “jah”sellele, milleks Jumal teda kutsus. Ta võttis enesesse vastu ja tõi ilmale Jumala Poja – Jeesuse Kristuse, kes võitis ära maailma valitsenud surma ja näitas meile teed ülestõusmisele. See on see rõõm ja ootus, mida me endas kanname. Samas tunnistame alandlikult, et me ei suuda kõike seda, mis on seotud Jumalaga, lõpuni mõista ja sõnadesse panna. Seepärast kutsub Õigeusu Kirik - ”Tule ja vaata (Jh 1:46) ehk tule ja koge ise!”

Kuriste Jumalasünnitaja sündimise kirik

Kuriste Jumalasünnitaja sündimise kirik on ehitatud maakividest ja kollastest tellistest, mis tol ajal Riiast hobuste ja härgadega kohale toimetati. Kirikut ümbritseb sammaldunud maakiviaed. Pühakoja ehitajateks olevat olnud kogenud Saaremaa ehitusmeistrid, kes 1888-nda aasta 17-ndal mail kirikule nurgakivi paigaldasid. Pühakoja arhitektideks olid K. Nyman ja I. Dmitrijevski.

Kirik pühitseti 1890-nda aasta 27-ndal juulil Jumalasünnitaja sündimise kirikuks. Vastvalminud kiriku kõrvale rajati surnuaed ja ehitati koolimaja ning elamu preestrile. Täna tegutseb vanas õigeusu koolimajas, kus kunagi talurahvale algharidust anti, Kuriste Haridusselts, kes ruume ka kogudusega jagab. Samuti on tore tõdeda, et tänu koostööle Haridusseltsi ja vallaga on kirik suveperioodil ka laupäeviti avatud.

Kuriste Jumalasünnitaja sündimise kirik on esimene ja ainuke, tänase päevani katkematult tegutsenud õigeusu pühakoda Hiiumaal. EAÕK metropoliidi Stefanuse õnnistusel ja Riikliku Pühakodade Programmi, kohalike ettevõtjate, valla ja koguduse liikmete toel sai kirik 2011-ndal aastal uue katuse, põranda ja oma endises ilus siselahenduse. Uus tornikiiver valmis kellatornile 2013-ndal aastal. Sellesse kaunisse pühakotta toob pühapäeviti koguduserahva Hiiumaa erinevatest paikadest kokku kirikubuss, mida hoiab käimas AS Dagoplast töökas pere.

Galerii